Algses originaalretseptis, kus erinevalt tänapäeval levinud müslidest, on peamiseks koostisosaks mahlakas õun. Väga maitsev ja mahlane müsli sobib hästi tasakaalustatud hommikusöögiks.

“Bircher müsli” autoriks on arst dr Maximilian Oskar Bircher-Benner (1867-1939), kes oli oma eluajal toitumise ja meditsiini valdkonnas omamoodi pioneer. Kui 1900ndatel peeti peamiseks ning kõige väärtuslikumaks toiduaineks liha, siis Dr Bircher-Benneri soovitas tarbida rohkem teravilju ning puu- ja köögivilju. Vaatamata sellele, et kolleegid tema soovitustega ei nõustunud, oli Dr. Benner veendunud, et tervishoid on midagi enamat kui vaid ravimid. Pidades oluliseks igapäevast liikumist ja täisväärtuslikku toitumist, rakendas ta neid põhimõtteid oma Zürichis asuvas kliinikus.

Müsli jaoks vajad:
  • 2-3 hapukamat õuna
  • 1 spl täisterakaerahelbeid
  • 3 spl vett
  • 1 spl jahvatatud pähkleid ja mandleid
  • 1 spl maitsestamata jogurtit
  • mett või suhkrut
  • poole sidruni mahla
Valmistamine:

Leota kaerahelbeid vees 12 tundi. Vahetult enne söömist sega kaerahelbed maitsestamata jogurti ja sidrunimahlaga. Riivi sisse õun (koos koore ja seemnetega) ning lisa pähklid ja mandlid. Vajadusel maitsesta mee või rafineerimata suhkruga. Põhirõhk on õuntel, mitte kaerahelvestel. Söö hommikusöögiks, õhtusöögiks või lõunasöögi eelroana.

Seda müslit ei soovita süüa magustoiduna, kuna süües marju ja puuvilju pärast põhitoidukorda võib see osadel inimestel tekitada seedevaevusi (kõhupuhitus jms). Seda põhjusel, et valku ja rasvu seeditakse kauem ning seni oma “järjekorda ootavad” puuviljasuhkrud võivad hakata käärima, tekitades kõhupuhitust ning ebameeldivustunnet kõhus.

UUED RETSEPTID SINU E-MAILILE