Milline on soolastest toitudest sinu lapse lemmiksöök või lemmik vahepala ja näks? Kas su laps sööb sageli singi/vorsti või pasteedi võileiba, viinereid, nagitsaid või kuuluvad tema näkside hulka tihti krõpsud? Kui nii, siis tasub järgneva läbilugemisel tõsiselt mõelda, millist mõju selline toit talle avaldada võib.

Rohke krõpsude, pooltoodete ning kiirtoidu tarbimine võib lõpuks rikkuda laste ja noorte tervise. Ning seda mitte ainult vajalike toitainete puuduse vaid ka toidus kasutatavate lisaainete tõttu, eeskätt silmas pidades maitsetugevdajaid. Üheks selliseks on laialt kasutatav naatriumvesinikglutamaat (naatriumglutamaat, E621).

Glutamiinhape on looduses esinev aminohape, mida leidub nii looma- kui linnulihas, kalas, munas ja piimatoodetes aga ka tomatis ning mõningates valgurikkamates taimedes. Glutamaat on ka inimese organismi loomulik osa, tegutsedes neurotransmitterina ajus signaalide vahendajana, põhjustades liigse naatriumglutamaadi tarbimisel tundlikel inimestel ja allergikutel närvisüsteemi häireid ning aju närvirakkude kahjustusi. Tööstuslikult toodetakse glutamiinhapet kas süsivesikuterikka tooraine kääritamisel spetsiaalsete bakteritega või taimevalkude hüdrolüüsil.

Naatriumvesinikglutamaat on tuntuim toiduainetööstuses kasutatav maitsetugevdaja, mis tugevdab toidus umami ehk „meeldivat liha maitset“. Oma maitse tõttu kasutatakse seda palju lihatoodetes, aidates tekitada neis liha maitset, kui selles on liha väga vähe või puudub üldse. Naatriumglutamaat manipuleerib meie maitseretseptoritega ning tekitab järjest kasvavat isu. See on just nagu krõpsupakiga – võttes ühe krõpsu tekib vajadus järjest ja järjest uute krõpsude järele ning tavaliselt lõppeb enne krõpsupakk kui isu nende järele. Lisaks muudab üle maitsestatud toidu söömine meie maitsetundlikkust, mis tähendab, et maitseelamuse saamiseks vajatakse lõpuks üha tugevamini maitsestatud toitu.

Ohtlik või mitte?

Naatriumglutamaadi kahjulikkuse üle on palju vaieldud. Vaatamata sellele, et ametlikult on see aine tunnistatud teatud kogustes inimesele ohutuks, on erinevates uuringutes leitud naatriumglutamaadil kahjulik mõju närvisüsteemile ning aju närvirakkudele. Võrreldes toiduvalgus sisalduva glutamiinhappega imendub MSG inimese seedetraktis väga kiiresti, suurendades naatriumglutamaadi sisaldust kiiresti ka veres. Erinevate katsete tulemustel on leitud, et glutamaat võib kahjustada silmi, hüpotaalamust ning vähendada söögiisu vähendava hormooni toimet ehk surudes alla täiskõhutunde tekkimist ning soodustades ülesöömist ja rasvumist.

Glutamaatide tarvitamisega on seostatud nn Hiina restorani sündroomi, südamepekslemist, peavalu- ja ringlust, lihase- ja liigesevalusid ning näo punetust. Glutamaatide tarbimise osas peaksid ettevaatlikud olema eeskätt lapsed, rasedad, ülekaalulised, peavalu- või migreeni all kannatajad, astmaatikud, allergikud ning kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Lastel, kes on naatriumglutamaadile kordades tundlikumad kui täiskasvanud, võivad rohke naatriumglutamaadi tarbimisel esineda õpi- ja käitumisraskused ning emotsioonide ja närvisüsteemi probleemid. Saksamaa teadlaste uuringud on andnud põhjust seostada glutamaati obsessiiv-kompulsiivse häirega (ärevushäirega).

Samuti ei pruugi see maitsetugevdaja esialgu otsest reaktsiooni anda, kuid aja jooksul põhjustades kaebuste ilmnemise ja terviseprobleemid – eeskätt just lastel ning tundlikel inimestel.

Kust ja kuidas leida naatriumglutamaati?

Vaadates poes valmistoodete pakendeid, siis naatriumglutamaati leidub praktiliselt kõigis krõpsudes. Lisaks võib seda leida erinevatest sinkidest, vorstidest, pasteedist, suriimi/krabinuudlitest, kalapulkadest, kanakotlettidest aga ka puljongitest, konservidest, pakisuppidest ja maitseainesegudest.

Seda maitsetugevdajat tähistatakse pakenditel kas välja kirjutatult või E-märgistusena E621. Lisaks tähistatavad glutamaadi sisaldust nimetused nagu proteiinihüdrolüsaat, pärmi-autolüsaat, hydrolyzed vegetable protein ja natural flavor. Kuigi tootjatel on kohustus naatriumglutamaadi sisaldus toodetes välja tuua, ei pruugi see alati nii olla. Seda juhul, kui tootmises kasutatakse näiteks valmis maitseainesegu. Sellisel juhul võib see maitseainesegus sisalduda, kuid kuna tootja ise naatriumglutamaati eraldi tootesse ei lisa, siis seda ka ei märgita. Lisaks tasub märkimist, et hoiduda tasuks kõigist lõhna- ja maitsetugevdajatest (E620-625).

Seega võiks mõelda, kas tasub oma lapse toidulauale panna toite, mis on toitainetevaesed ning sisaldavad sünteetilisi lisaaineid ja maitsetugevdajaid? Pigem asendada need täisväärtuslike toitudega, mis on tehtud naturaalsest toorainest. Ning miks mitte teha ise kodus tervislikke krõpse, kasutades selleks kas õunu, punapeeti, bataati või lehtsalatit.

Bataadikrõpsud
2 bataati (maguskartulit)
4-5 spl oliiviõli
1 tl apelsinikoort
½ tassi apelsinimahla
1 tl tüümiani

Lõika bataat hästi õhukesteks viiludeks. Sega kausis oliiviõli, tüümian, apelsinimahl ja koor. Kasta viilud õli ja mahla segusse ning laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud pannile. Küpseta ahjus 220 kraadi juures kuni servad on kuldpruunid.

Selleks, et muuta tervisliku toitumise käsitlus lastele ja ka vanematele lõbusamaks ja mängulisemaks, kutsume sind koos lapsega osa võtma TERVISETURNIIRIST, kus iga kuu tunnustatakse kümne parima võistlustöö esitajat lisaks auhindadele ka osalemisega toidukunsti töötoas!



TELLI UUED POSTITUSED OTSE E-MAILILE


Kasutatud materjalid:

1. Wikipedia, Glutamiinhape.
2. Tiiu Liebert, R.M. Ettevaatust: ohtlikult mõnus maitsetugevdaja. 2015.
3. Hanaa A. Khalaf, E.A.A., Effect of different doses of monosodium glutamate on the thyroid follicular cells of adult male albino rats: a histological study. International Journal of Clinica and Experimental Pathology, 2015. 8 (12).
4. Püssa, T., Toidu toksikoloogia. 2005: Halo Kirjastus

Autor: T.Taimur