Kes ei teaks värsirida: „Millest on tehtud väikesed tüdrukud – suhkrust ja jahust ja maasikavahust“. Tänapäeval kehtib see aga magusa aspektist vaadatuna küll pea kõigi laste kohta, soost sõltumata. Vaadates laste söömisharjumusi on tunne, et nad tihti suurt muud ei söögi– magusad joogid, jäätised, kohukesed, kommid, küpsetised, krõbinad ja muu taoline.

Juulis tekkis meie Facebooki lehel disskussioon, miks me ei pea üht Eesti tootja lastele mõeldud mahlapulka heaks valikuks. Meie silmis ei olnud peamiseks probleemiks arutelu alla sattunud lisaained või nende looduslikkus vaid toote suhkru ja siirupi sisaldus. Jäätise koostiseks olid vesi, suhkur, glükoosi-, fruktoosi- ja sahharoosisiirup; stabilisaatorid: E412 dekstroos, E401, E407; happesuse regulaator – sidrunhape; toiduvärvid (E160a, E100, E141) ning lõhna- ja maitseained (limonaadi, guanabana). Sisuliselt oli meie silmis tegu tootega, mis on puhas suhkruvesi (70g jäätises 21g suhkrut), millele annavad ilusamat tooni erinevad „lisandid“.

Suhkrutarbimisest selgem pilt

Väga mõtlemapanev on 2014. aastal läbiviidud Eesti rahvastiku toitumise uuring, mis uuris muuhulgas ka laste magusa ja karastusjookide tarbimist. Tulemused on jahmatama panevad.

Uuringust selgub, et laste maiustuste ja karastusjookide tarbimine ületab soovitusliku päevase nelja magusa portsjoni arvu 2-8 kordselt – see teeb iga päev keskmiselt 80-160 g suhkrut! Kõige suurem on magusatarbimine 10-17 aastaste seas (14-17 portsjonit) kuid ka kõige väiksemad (2-5 aastased) saavad igapäevaselt keskmiselt 9 portsjonit magusat! See on rohkem kui 2 korda üle soovitusliku!

Kuidas arvestada päevaseid suhkrukoguseid?

Võtame ühe näite, selgitamaks, kui kergesti päevaseid magusaportsjoneid ületatakse. Oletame, et hommikusöögiks sööb laps 50 g magustatud krõbinaid ning 1-2 kohukest. Siit saab ta juba 2-3 magusaportsjonit. Kuuma suvepäeva jooksul sööb laps ära paar jäätist – ühe pulgajäätise (mis annab umbes 2 magusaportsjonit) ning ühe koorejäätise (5 portsjonit!). Ning kui nüüd lisandub õhtusöögi kõrvale magustoiduks veel kohuke (1 portsjon), ongi lapse päevane magusaportsjonite arv ootamatult ja mitmekordselt lõhki – kokku 10-11 magusaportsjonit!! Toitumissoovituste kohaselt peaks päevane maksimaalne suhkrukogus olema 50 g, veel parem kui vaid 25 g. 50 g suhkrut sisaldab umbes 2 kohukest, 0,5 l Coca-Colat, 200 g hommikuhelbeid, 380 g jogurtitops ning sõltuvalt kreemist 300-400 g kohupiimakreemi.

Selline rohke maiustuste, karastusjookide, mahlade ja energiajookide tarbimine mitte ainult ei riku isu vaid mõjutab tugevalt ka veresuhkru- ja energiataset ning muudab maitsetundlikkust. Nii vajavad lapsed maitseelamuse ning –rahulduse saamiseks ajapikku üha tugevamini maitsestatud (magusamaid) toite. Sellise toitumise korral ei saa kasvav organism kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid ning tulemuseks on tujukad ja keskendumisraskustega lapsed ja noored.

Milleks muretseda?

Laste magusaarmastus on põlvkondade kaupa justkui DNA-sse sisse kodeeritud. Milleks selle üle nüüd siis liigselt muretseda? Esiteks loomulikult eelpool räägitud liigsete suhkrukoguste tõttu, mida meie lapsed igapäevaselt saavad. Kuid ka sellepärast, et tänavapildis on juba väga palju noori ning ka lapsi, kes on ülekaalus või koguni rasvunud. Viimase 14 aasta jooksul on ülekaaluliste noorte arv kasvanud 5,4% ning rasvunute osakaal on suurenenud 5,1%.

Suhkrutarbimisest rääkides tuleks selgitada ka erinevate suhkrute tervislikkuse mõistet. Sageli leiame pakenditelt koostisi uurides erinevaid siirupeid ning suhkruid, mis esmapilgul ei pruugi meid mõtlema pannagi. Küll aga on selliseid, mille sisalduse korral tasuks need pigem ostmata jätta. Üheks selliseks on glükoosi-fruktoosi siirup (võib esineda ka nimetuse all kõrge fruktoosi sisaldusega maisisiirup, mis on sünteetiliselt toodetud), mida leiab muuhulgas nii jäätistest kui ka väga suures hulgas magustatud hommikuhelvestest. Glükoosi-fruktoosisiirup on koostise poolest 55% fruktoos ja 45% glükoos. See on magusam kui suhkur ning mis tootjate jaoks veelgi olulisem – odavam. Seetõttu kasutatakse seda palju erinevate jookide, maiustuste, hommikuhelveste jm magustamiseks.

Fruktoos on suhkur, mida leidub puuviljas. Sellest ka tema teine nimetus puuviljasuhkur. Samas puuviljadest saadaval fruktoosil meie organismile sellist efekti ei ole nagu puhtal kujul esineval, nö sünteetilisel fruktoosil. Puuviljades esineb fruktoos koos fütotoitainete ja kiudainetega. Sünteetiline fruktoos on magusam kui glükoos või sahharoos ning tema imendumine seedetraktis on glükoosist erinev. On leitud, et liigne fruktoosi tarbimine võib põhjustada maksa rasvumist (mõjutab maksa lipogeneesi), ülekaalu, diabeeti ning viia tasakaalust välja soolestiku loomuliku mikrofloora.

Vaadates ringi poelettidelt leitavate jäätiste ja hommikusöögihelveste seas, leiab glükoosi-fruktoosisiirupiga tooteid mõlemast tootegrupist. Seetõttu tasub kodus kasutatavad magusad tooted esiteks üle vaadata selle pilguga, mis on nende sisaldus ning teisalt mõelda, kui palju magusat laps tegelikult võiks päeva jooksul saada.

Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat ning see võiks käia ka selle kohta, mida me lastele süüa anname. Loomulikult tahab iga laps (nagu ka enamus täiskasvanuid) vahetevahel maiustada või palaval suvepäeval jäätist süüa. Kuid seda on võimalik teha ka tervislikumal viisil. Facebooki gruppi “Lapsed kokkama” sai just postitatud ühe koduse, isetehtud jäätise retsept.

Selleks, et muuta tervisliku toitumise käsitlus lastele ja ka vanematele lõbusamaks ja mängulisemaks, kutsume sind koos lapsega osa võtma TERVISETURNIIRIST, kus iga kuu tunnustatakse kümne parima võistlustöö esitajat lisaks auhindadele ka osalemisega toidukunsti töötoas!



Autor T.Taimur