Hambakaaries on väga levinud kroonilise kuluga haigus, mida põeb Eestis 83-100% täiskasvanutest. Ka laste seas on kaariesse haigestumise määr üsna kõrge – ca 65%. Kahjuks ei ole see vaid noorukite probleem, vaid kaariest on leida ka juba 2-3 aastastel lastel. Kui täiskasvanud saavad hambakaariesesse haigestumist ise ära hoida või vähendada, siis väikeste laste puhul on vastutus otseselt vanematel. Kas sina tead, mis on tervete hammaste saladus?

Jälgi suhkrukella

Me teame, et tervete hammaste jaoks on oluline õige suuhügieen ning heal juhul ka seda, et tuleks jälgida „suhkrukella“ – st et söömiste ja näksimiste vahe peaks olema vähemalt 3-4 tundi. Suhkrukella jälgimine aitab vähendada happerünnakute sagedust hammastele ning aitab kaasa ka suukeskkonna neutraliseerimisele. Lisaks sagedasele happerünnakule põhjustab happeline keskkond hammaste nõrgenemist demineraliseerumise tõttu – st et happelises keskkonnas toimub kaltsiumi ja fosfori ioonide eraldumine emaili pinnalt, nõrgendades seda. Jättes söömiste vahele piisavalt näksimisvaba aega (3-4 tundi) saab sülg suu keskkonda neutraliseerida ning happelises keskkonnas hambast eraldunud mineraalide ioonid viiakse uuesti hambaemaili. Liialt sage ja pidev söömine või magustatud jookide joomine hoiab aga hambad happerünnakus, andes „toitu“ hambaid lagundavatele bakteritele.

Süüdi pole ainult puhas suhkur

Enamasti teatakse, et hambaauke põhjustavad maiustused ja magusad joogid kuid ka nt krõpsude, küpsiste, leiva, pasta või puuviljade pidev näksimine suurendab hambakaariesse haigestumist. Väikelaste puhul on sage ka nö lutipudeli kaaries, mis tekib nt siis, kui lapsele antakse magama minnes magusa joogiga lutipudel voodisse kaasa, mida „popsutades“ väikseke magama uinub. Nii on lapse hambad aga pidevas happerünnakus, põhjustades õrnade hammaste lagunemise.

Hambad vajavad toitaineid

Ühest küljest on kaaries seotud süsivesikute (sagedase) söömisega kuid vähem teatakse, et ka vajalike toitainete puudus suurendab hammaste kaariesesse haigestumist. Hambad vajavad kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, tsinki, rauda ning rasvlahustuvaid vitamiine nagu D-, A- ja K2- vitamiinid. Seega, andes oma hammastele piisavalt vajalikke toitaineid, saame neid muuta tugevamaks ning kaariesele vastupidavamaks. Seetõttu võiks iga päev menüüs olla toorpiima või piimatooteid (juust, kodujuust), hapendatud tooteid (hapukapsas, jogurt, keefir), liha, kala, köögivilju, pähkleid ja kaunvilju.

Praktilised teadmised aitavad edasi

Arvestades Eesti lastel üha enam esinevaid hambaprobleeme, on eriti oluline suurendada nii lastevanemate kui noorukite teadlikkust hammastesõbralikust käitumisest ja toitumisest. Me võime olla ise headeks eeskujudeks kuid miks mitte jagada ka lastele ja noorukitele sellekohaseid teadmisi, täiesti teistsugusel, näitlikustatud viisil?


Hammaste kuu raames korraldame 09. ja 23. novembril lastele mõeldud töötoa “TERVETE HAMMASTE SALADUS”, kus viime läbi põnevaid katseid, kokkame hambasõbralikke roogasid ning taustaks räägime sellest, mis hambaid kahjustab ja kuidas neid ise hoida saame. Oleks ju tore, kui hambaarst saab järgmisel visiidil teatada, et sinu ja su lapse hambad on terved ja tugevad.

Töötoas saad teada:
– Mis juhtub munaga Coca-Colas, äädikas, mahlas ja piimas ning kuidas on see seotud hammastega?
– Millal on õige hambaid pesta?
– Miks on vaja hammastel lasta närida?
– Millistest toidainetest saame hammastele vajalikke mineraale?
– Ja palju muud põnevat

Töötuppa registreeru SIIN.

Autor: Tuuli Taimur


UUED POSTITUSED SINU E-MAILILE