Õiged toitainekooslused, vitamiinid ja tervis on üldjuhul üsna keerukas teema. Palju on eriarvamusi, mida ja kui palju on sobilik süüa. Kevadväsimus on paljude jaoks aga iga-aastane teema ning ilmselt kannatavad mitmed meist mingil määral mõne toitaine puuduse käes.

Saarsalu sõnul ei olegi inimese kehas toimuvat meie eluajal võimalik lõplikult mõista, sest kogu aeg avastatakse midagi uut ja ilmselt jätkub see nii veel pikka aega. Seega on ka toitumisteadus ajas üsna muutuv.

“Ühest küljest on see positiivne, et uusi teadmisi inimkeha toimimise, toidu ja toitainete kohta tuleb juurde, kuid selle suure infotulvaga peab suutma kursis olla. Enda puhul võin küll öelda, et olen elukestev õppija ja täiendan end pidevalt.”

Saarsalu sõnul jääb toiduteaduse õppimise juures alati oluliseks, kuidas muuta teooriateadmiste praktikas rakendamist lihtsamaks. Saarsalu sõnab, et raamatust on lihtne lugeda, kuidas tuleb toimida, aga tegelikkuses harjumusi muuta on märksa suurem pähkel.

Kevadine praktika

“Kindlasti ei peaks kohe tormama toidulisandite järele. Pigem peaks kevadel leidma uusi vitamiiniallikaid,” ütleb Saarsalu. Kuna talve lõpuks on keldris seisvad porgandite ja sügavkülmas hoitud marjade vitamiinide tase langenud, võrreldes saagi korjamise ajaga, tasub toitumisterapeudi sõnul õue kevadilmu nautima minna ning selle juures korjata kõike seda, mis värskelt tärkamas on – karulauk, nõges, rabarber, võilill, kuusevõrsed ja palju muud. “Sutsuke looduse tärkavat jõudu salati või smuuti sees on igati omal kohal. Kindlasti on see suurem maitsenauding, kui kapsli kujul vitamiine juurde võtta.”

“Karulaugus näiteks on kolm korda rohkem C-vitamiini kui sidrunis. Samuti on ideaalseks kevadiseks vitamiiniallikaks idud ja võrsed, mida saab väga lihtsal ja kiirel moel ka kodus kasvata. Suvel tasub süüa kõike värsket ja kodumaist, mida meile pakutakse. Nii palju marju, puu- ja köögivilju ning metsaande, kui keha vastu võtta jaksab.”

Saarsalu sõnul on vastavalt hooajale valitud värske tooraine kõige parem vitamiiniallikas. “Köögiviljade väärtust saab tõsta veelgi, kui seda hapendada. Ise katsetasin just hiljuti karulaugu hapendamist – sai väga huvitav, maitsev ja on katsetamist väärt!”

Toitumisterapeut soovitab kevade ja valgemate ilmade saabudes minna rohkem õue jalutama. “Värske õhk, päike ja füüsiline aktiivsus tõstavad kohe märgatavalt meeleolu ja parandavad enesetunnet.”

Saarsalu ütleb, et toidulisandina tasub juurde võtta D-vitamiini, kuna meie talved on üsna päikesevaesed ja ainult toiduga on seda pea võimatu piisavas koguses kätte saada. “Teiste vitamiinide ja mineraalainete puhul soovitan eelnevalt vereanalüüside abil kindlaks teha, kas lisandi järele vajadust on või mitte.”

Toidulisandeid soovitabki Saarsalu pigem võtta vähem kui rohkem, ja ainult juhul, kui vajadus on eelnevalt kindlaks tehtud. “Kui võtta, siis mitte rohkem kui kaks kuni kolm erinevat korraga. Kindlasti tuleb arsti, toitumisterapeudi või muu spetsialistiga konsulteerida, kas prepraati tuleb võtta hommikul või õhtul, koos toiduga, enne või pärast sööki ja kas võib mõne teise preparaadiga koostoimeid esineda.”

Saarsalu sõnul võime toitainete puudust tajuda väsimuse ja kehas toimuvate muutuste näol. “Näiteks küüned võivad lõheneda, juuksed lahtiseks muutuda, nahk kuivaks minna. Samas ainuüksi kehamärkide järgi on keeruline kindlaks teha, mille puudusega võib tegu olla. Näiteks väsimust võib põhjustada erinevate vitamiinide ja mineraalainete puudus.” Seetõttu on oluline enne poodi vitamiine ostma minemist mõelda ikkagi läbi, kas selle järele on vajadust.

Saarsalu ei näe põhjust, et kõik peaksid end toidutalumatuse suhtes testida laskma. “Toidutalumatust on mõtet testida siis, kui on tervisemuresid ja kahtlus toidutalumatusele. Asjatult oma toidulauda piirata ei ole vaja,” kinnitab toitumisterapeut.

“Pigem tuleb süüa võimalikult mitmekesiselt ja vaheldusrikkalt ning toetada oma mikrobioomi. Kui meie soolestikus on piisavalt liigirikas bakterikooslus, siis toimib ka seedimine paremini ja tervis on tugevam. Soovitan pöörata tähelepanu kiudainerohkusele oma toidulaual ja tõsta uuesti au sisse hapendatud toidud. See on üks parimaid asju, mida tervise heaks ära saame teha.”

Saarsalu märgib, et und reguleerivatest vitamiinidest on parimaid tulemusi näidanud folaat, biotiin, B6- ja B12-vitamiin, samuti ka C-vitamiin. “Mitmed vitamiinid osalevad koensüümina trüptofaanist serotoniini ja seeläbi ka melatoniini tootmises.” Just need on und võimaldavad hormoonid.

“Mineraalainetest on olulised tsink ja magneesium. On leitud, et nad võivad serotoniinist melatoniini tootmist soodustada. Magneesium on ka rahustava toimega, mistõttu soovitatakse seda just õhtul võtta.”

Peale vitamiinide peab Saarsalu vajalikuks pöörata tähelepanu sellele, et õhtusöök liiga hiliseks ei jääks ega oleks liialt rasvane või vürtsikas. “Kohv ja roheline tee võiksid samuti pigem päeva esimesse poolde jääda,” lisab Saarsalu.