Karulauk (Allium ursinum) on tärganud ja metsas jalutades tasub silmad lahti hoida. Sellele laugule meeldivad varjulised paigad niiskes lehtmetsas. Ta õitseb mais-juunis, kuid õied on juba märk sellest, et üürike hooaeg on lõppemas. Õitsemise lõpul muutuvad lehed kollaseks, kaotavad oma maitse ja toiteväärtuse. Suvel karulauk puhkab – mustad seemned valmivad juulis ja sügis kulub tal juuri ja mugulaid kasvatades.
Karulauk kui C-vitamiini allikas
Karud söövad talveunest ärgates just karulauku (sellest ka taime nimi), et uskumust mööda oma kõht korda ja jõud tagasi saada. 
Samal põhjusel ning skorbuudi tõrjumiseks sõid karulauku ka viikingid. Üldse paistab, et just germaanlased on kõige esimesed ja agaramad karulaugu sõbrad olnud. Metsik küüslauk, nagu teda ka kutsutakse, on mõnus kevadine mineraalainete ja C-vitamiini allikas ka tavalisele inimesele (välja arvatud maokatarri ja maohaavandtõve korral). Näiteks, kas teadsid, et karulauk sisaldab umbes 3x rohkem C-vitamiini kui sidrun?
Tee vahet karulaugul, piibelehel ja sügislillel
Ta sobib ilmestama mitmesuguseid toite. Tuntumad on vast karulaugu lehed, kuid söödav on tegelikult kogu taim. Näiteks mesilaste seas väga populaarsed karulaugu õied (hea meetaim) on salatis värsked ja magusad. Ainult lehmad tuleb karulaugust eemal hoida, sest karulauk teeb piima kibedaks. Ka inimesel tasub metsast karulauku tuues olla tähelepanelik, sest maikellukese ehk piibelehe (Convallaria majalis) ja hariliku sügislille (Colchicum autumnale) lehed on karulaugule üsna sarnased. Erinevalt karulaugust on need aga inimesele mürgised (halvemal juhul eluohtlikud). Lihtsaim viis mitte eksida, on nina abil – karulaugul on spetsiifiline küüslaugu lõhn, mille põhjuseks on mitmesugused väävliühendid (mikroorganisme hävitava toimega).
Korja karulauku vaid enda tarbeks
Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Tasub meeles pidada, et Eestis (ka mitmel pool mujal) on karulauk III kategooria looduskaitse all olev liik. Teda võib korjata kohast, kus on sadu taimi ning lehti on mõistlik võtta erinevatelt taimedelt. Juurtega üles tõmbamine ja ka tallamine teeb väärtuslikule väetaimele viga.
Karulauguga äritsedes peab olema valmis tõestama, et tegemist on ise kasvatatud taimedega. Karulauk on veidi kapriisne, kuid teda saab edukalt ka kodustada. Eriti meeldib talle näiteks õunapuu, mustasõstra või lehtpõõsaste vilus kasvada. Karulaugul on ka veidi suuremate lehtedega kultuursorte (tuntumad ’Medvežonok’, ’Medvežii Delikatess’).
Karulaugu kasud:
* mikroobe ja nugilisi (parasiite) hävitav toime
* toetab seedimist ja immuunsust
* puhastab verd ja veresooni (takistab kolesterooli ladestumist)
* soovitatakse ateroskleroosi korral, kuna alandab vererõhku
* abiks C-vitamiini puuduse ehk skorbuudi korral
Karulaugu tervisekasud kasvavad veelgi, kui seda head kraami hapendada. Hoia silma peal Rahvatervise Akadeemia Youtube’i kanalil, kuhu postitame lähipäevil hapendamise videoõpetuse.
Seniks vaata aga meie retseptipangast, kuidas valmistada karulaugu-munavõiet.
Loe lisaks: