Oled ka sina mingil hetkel selle üle pead murdnud, mida lapsele süüa anda, et ta kasvõi natukenegi sööks? Aegajalt kurdavad meile lapsevanemad ise, et laps elab vaid kergete näksimiste najal päevad üle, kuid teinekord on märgata alakaalu ka kasvukõveral. Laste söögiisu on ajas muutuv ning on sõltuv erinevatest teguritest.
Isutus võib olla seotud kasvuperioodidega, olles sageli lühiajaline ning perioodiline. Samas võib toidust keeldumise taga olla ka algav haigus, stress (kas lasteaiast, koolist, peresuhetest tingituna) või ka ussnugilistega nakatumine. Kui eelmainitud põhjused on välistatud ja toidust keeldumine on muutunud pidevaks, tasuks lapse söömisele põhjalikumat tähelepanu pöörata. See ei tähenda kindlasti seda, et tuleb hakata jõuliselt lapse isutust kritiseerima või sööma sundima, vaid pigem vastupidi – vaadata üle milline on lapse praegune toitumine ning püüda vaikselt kuid kindlalt söögiisu parandada ja menüüd mitmekesistada
1. Hoidu mahlade ja maiustuste andmisest toidukordade vahepeal
Andes lapsele toidukordade vahel või enne sööma hakkamist juua mahla või isegi piima, täidab see kõhtu, nii et laps ei soovigi põhitoidukorra ajal enam suurt süüa. Eriti toitev on piim – klaasitäis ehk 200 ml 3,5% piima annab umbes 125 kcal, mistõttu ei tasuks piima enne söömist lapsele anda. Ka küpsised, kohukesed ja muud maiustused võtavad lapselt söögiisu. Kui nüüd hästi järele mõelda, siis miks peakski laps õhtusöögi ajal sööma imeliku maitsega hautist või vokirooga, kui küpsist ja kohukest saab niigi igal ajal ning pealegi maitseb magus meile kõigile oluliselt paremini.
Seega, soovitus nr 1: hoia kinni regulaarsetest söögiaegadest ja hoidu vahepealsete magusate jookide või näkside andmisest.
2. Tee kõhule pai ehk leia lahendus kroonilisele kõhukinnisusele
Ilmselt oled isegi kogenud, et kui punn on ees, siis süüa ei taha. Kõhukinnisuse leevendamiseks tasub proovida kolme nippi- kiudained, sõbralikud bakterid ja vesi. Kiudained kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ning jämesooles elavad mikroorganismid on võimelised kiudaineid osaliselt lõhustama. Ehk siis nad on toiduks ka seedetrakti headele elanikele. Kiudainerikkad toiduained on köögiviljad, täisteratooted, puuviljad ja marjad, kaunviljad, pähklid ning seemned. Kui täiskasvanu päevaseks kiudainete vajaduseks on arvestatud 25-35 g, siis alates kolmandast eluaastast võib lapse sobivaks kiudainete koguseks arvestada ‘vanus + 7 g’ (nt 5 a lapsel 5+7=12 g). Hommikukrõbinad võiks seega kõrvale jätta ja keeta hoopis täisteratooteist putru, mis sisaldavad seedetegevust soodustavaid kiudaineid. Eelistada tasub kaerahelbeid, vältida mannat ja riisi. Pudrule võib lisada üks-kaks teelusikatäit õli, mis muudab kakamassi pehmemaks. Laps peab saama ka piisavalt vedelikku- joogiks sobib kõige paremini puhas gaseeimata vesi ning ka supp võiks regulaarselt menüüsse kuuluda. Oma klientide pealt näeme, et unustustehõlma kipub vajuma ka hapendatud toitude söömine (toores hapukapsas, hapupiim jne). Kõhukinnisuse puhul tasub nende toitudega uuesti sõbraks saada või teha läbi probiootikumikuur. Loe ka meie viimast postitust köögiviljade hapendamise kohta.
3. Liikuge rohkem värskes õhus
Teate ju isegi, et värskes õhus liikudes või metsas matkates maitseb toit hoopis paremini. Miks mitte ühildada mõnus jalutuskäik metsas piknikuga, kuhu sobib kaasa võtta erinevaid puu- ja köögiviljalõike, tervislikke vrappe või lihtsamat salatit. Salati komponendid võiks siis eelnevalt kodus ära tükeldada ning piknikul koos lapsega kokku segada. Selle juures tasuks kuulata ja arvestada, milliseid koostisosasid on laps nõus omavahel kokku panema. Vältida tuleks väga erinevate ja teistsuguste toiduainete kasutamist. Samas võib sellises vahetus ja vabas õhkkonnas olla laps just altim proovima mõnd uut toiduainet, mida talle maitsmiseks ja tutvustamiseks kaasa võib võtta. Suvised perekondlikud grillimised ei peaks piirduma ainult vürtsiste šašlõkkide või grillvorstidega – grillile sobivad imehästi ka köögiviljad nagu nt peet, paprika, suvikõrvits ning eriti maitsev maisitõlvik. Katsetage ja innustage! Proovige teha peedikrõpse, mida just Facebooki grupis “Lapsed sööma!” jagasime.
4. Jäta lapsele valikuvõimalus
Las laps tunneb, et ka temal on kontroll selle üle, mida ta sööb. Pidev keelamine ja käskimine võib viia selleni, et söömine seostub millegi stressirohkega, mille üle lapsel kontroll puudub. Anna lapsele mõistlikke ja tervislikke valikuid, mille vahel valida. Küsi näiteks: “Kas sa soovid suupisteks paprikat, porgandit või redist?”. See ei tähenda, et õhtuks peaks olema kaks erinevat toitu, vaid pigem kehtib see vahepalade või prae kõrvale pakutavate köögiviljade/salati kohta. Võimalda lapele tervislike ampsude käepärasus – õhtuootena võiks laual olla valik erinevate lahtilõigatud puu- ja köögiviljadega, kust laps saab ise endale sobiva valida. Kindlasti ei tasu pead norgu lasta, kui laps on oma lemmiktoidust ära tüdinenud ja nüüd selle söömisest keeldub. See ei tähenda veel isutust või probleeme söömiskäitumisega, tuleb lihtsalt midagi uut ja huvitavat välja mõelda. Loomulikult on meie jaoks mugav pakkuda lapsele iga päev ühte ja sama toitu, mis suures koguses valmis sai keedetud. Aga kas sina tahaksid terve nädal ainult kartuli-kaalikapüreed süüa?
5. Magustoit olgu toidu loomulik osa
Tihti keeldub laps soolase toidu söömisest, kuna ta tahab magustoidu jaoks ruumi jätta. Eriti kui ta on harjunud sellega, et vanemad lubavad nälga jäänud lapsel kasvõi ainult magustoidust kõhu täis süüa, peaasi et ta näljas ei oleks. Magustoit võiks olla normaalse toidu üks osa. Näiteks supi kõrvale pakutakse alati lisaks magustoitu ja ohtu ei ole, et sellest karistuse tõttu ilma võiks jääda. Samuti tasub teha selgeks reeglid, et magustoitu saab vaid kindla portsjoni ja kui kõht jääb tühjaks, siis saab vaid soolast toitu juurde. Toiduajad olgu konkreetsed, nii et ka laps teab, et järgmine toidukord on alles viie tunni pärast või järgmisel päeval. Jäädes täna nälga, on ta homme juba targem ning sööb ka soolase toidu ära.
6. Kõrvalda tähelepanu hajutajad
Söömine peaks toimuma toidulaua taga, koos ülejäänud perega. Söögilt hajutavad tähelepanu eemale nii televiisor, arvuti, telefon kui ka muud vidinad. Samuti peaks olema söömiskeskkond rahulik ja rõõmus, väldi stressirohkete päevateemade arutamist toidulauas.
7. Kasuta toiduvalikute kujundamisel mängulisi lähenemisi
Ilmselt on kõigile juba pähe kulunud, et päevas peaks sööma viis portsjonit puu- ja köögivilju. Samas ei ole paljudel täiskasvanutel seda harjumust tekkinud, rääkimata lastest. Mänguline lähenemine aitab ühest küljest aedviljadega paremini tutvust teha, kui lapse vähene söömine väljendub just puu- või köögiviljade söömisest keeldumise näol. Teisest küljest aitab see lapsel paremini tajuda, et 5 portsjonit pole veel täis ja lapsevanemale iga päev meelde tuletada, et külmkapivarusid on vaja täiendada. Olulisel kohal on loomulikult ka edu-elamus. Üheks heaks mooduseks on „köögivilja käsi“. Selleks joonista koos lapsega paberile käsi. Selgita talle, et päeva jooksul vajab tema keha viit erinevat puu- ja köögivilja. Eriti hea, kui need on vikerkaarevärvides. Iga sõrm joonistatud käel tähistab üht söödud puu- või köögivilja. Lase lapsel iga kord, kui ta on ära söönud ühe aedvilja, üks sõrm kas ära värvida, sõrme peale kirjutada või joonistada, mille ta ära sõi. Kui soovi, võib joonistada paberile 7 kätt (ehk ühe nädala) ja nädala lõpus „premeerida“ last näiteks ühise toiduvalmistamise või millegi muu mängulisega. Maiustustega „tasustamist“ ei tasuks teha (loe meie eelnevaid postitusi). Kui peres on mitu last, siis võite teha seinale iga lapse kohta samasuguse plakati, et saada kokku terve kunstinäitus. Loomulikult on parimaksks eeskuju lapsevanemad ise, nii et hoolitsege aedviljavarude eest ja vajadusel lõigake lauale tükid valmis. ☺
8. Proovige perekondlikku degusteerimist
Valmistage koos lastega väike kogus erinevaid toite (nt erinevad smuutid, kastmed, määrded, köögiviljakrõpsud, erinevalt maitsestatud liha vms) ning hinnake neid siis ühiselt maitstes. Justkui kuulsas kokasaates. Oluline ei olegi anda hindeid, vaid pigem kirjelda, mis maitset on tunda (kas hapu, magus, soola vm), milline on selle toidu tekstuur, lõhn jne. Võite teha huvitavaid avastusi, et erinevad inimesed tunnetavad samu toite veidi erinevalt. Näiteks koriander- on neid, kes seda armastavad ja neid, kes ei talu selle lõhnagi. Kõik sõltub sellest, kui tundlikud on sinu maitsmispungad. (Koriander on muuseas ka üks söögiisu tõstja.) Uute toitude degusteerimine on hea võimalus ka uusi lemmiktoite leida. Kui laps on uut toitu või toiduainet valmis proovima ja ta keha tajub, et sealt saab ta just endale vajalikke toitaineid, siis võib sellest kujuneda uus lemmiksöök. Katsetada tasub ka tsingirikkamaid toiduaineid (nt kõrvitsaseemned või mereannid), kuna tsingipuudus on üks võimalikke isutuse tekitajad.
9. Nimeta toidud laste lemmiktegelaste järgi
Miks mitte teha koos süüa ja nimetada valminud toite laste lemmiktegelaste järgi. Nt Supermani suupiste või Printsess Elsa hommikusmuuti. Kõrvaloleval pildil on näha roheliste, Shreki küpsiste retsept. Proovige järgi ja andke teada, kuidas maitses. ☺
10. Jaga piisavalt tähelepanu, hoolt ja armastust
Lõpetuseks tasub mõelda ka sellele, kas söögiga streikimine võib olla lapse püüd saada seeläbi ema või isa tähelepanu?
Tore, et oled artikli lõpuni lugenud. Juhul kui sul tekkis nüüd pähe mõte, et “tore küll, aga ta ju ei söö mitte midagi, ma olen ju proovinud”, siis soovitame lisaks läbi lugeda kaks varasemalt ilmunud postitust söömisharjumuste kujunemisest ja toidulaua mitmekesistamisest: SIIT.
Tervislik toitumine ei tohiks olla ei meile endile ega ka lastele koormav kohustus vaid kujundatud loomulikuks elu osaks. Parim viis selleks on läbi loomulikkuse ning mängulisuse õigete valikute poole suunates. Kutsume sind Facebooki gruppi “Lapsed sööma!”, kus saad küsida tasuta nõu või lugeda teiste lastevanemate kogemuste kohta. Kui tunned, et vajad siiski natukene suunamist, siis võta ühendust meie toitumisnõustajaga.
Autorid: S.Saarsalu ja T.Taimur