mängimine
Ühiste koosviibimiste fookusest

Inimestena on meil harjumus seostada suuremaid ja armastatumaid pühi ning teisi koosviibimisi rikkaliku toidulauaga. Veedame aega selle ääres istumise ja vestlemisega.

Tavapärased koosviibimised

Koosviibimiste juurde käivad lähtuvalt kogunenud inimeste huvidest kahtlemata ka muud tegevused, kuid enamasti keerlevad erinevad toimetamised paljuski siiski ümber toidulaua. Tavaliselt panustame sellistel puhkudel rohkem toidu valmistamisse ning saame kogeda erinevaid ja uusi maitseelamusi. Sellel kõigel on oma nauditav ja elu rikastav külg, kuid inimese keha ja vaimu seisukohast oleks elukvaliteeti toetavam, kui fookus oleks kokku tulnud inimeste ühistel aktiivsetel tegevustel ning hõrgult kaetud toidulaud oleks pigem kosutav taustajõud.  Pole eriline saladus, et laua äärde istuma ning vestlema jäädes kipume sööma rohkem kui keha vajab. Selle tulemusel võime koosviibimise lõpuks tunda hoopis ebamugavustunnet ja väsimust.

Aktiivsemalt koos

Märkimisväärselt panustavam meie üldisesse heaolusse oleks harjumus, kui ühiselt aega veetvad erinevas vanuses inimesed teeksid seda üheskoos aktiivselt tegutsedes. Selleks annab loendamatuid võimalusi kõikvõimalike mängude mängimine: rohkem või vähem liikumist eeldavad ning mõttetegevust, tähelepanu ja sõnaosavust treenivad. Vahel isegi piisab ühe palli olemasolust, et sisustada lõbusalt tunde.

Eelduslikult avaldab ühiselt tegutsemine ja koostegemine mõju kõigile osapooltele. Vanemad ja elukogenumad inimesed tunnevad ennast läbi ühiste tegevuste väärtuslike ja vajalikena. Lapsed ja noorukid omakorda tegelikult väga naudivad seda, kui täiskasvanud neile tähelepanu pööravad ning nendega koos tegutsevad. Ka siis, kui seda teismeliste näoilmest kohe välja lugeda ei õnnestu. Mängige täiskasvanute seltskonnaga koos lastega aegade-taguseid mänge nagu ”Mädamuna” või ”Ukakas” ning mõnus elevus on garanteeritud.

Mäng pole ainult lastele

Mängimine ning aktiivne liikumine on ka täiskasvanutele oluline lõdvestumise ja stimuleerimise allikaks. Mängimine või mistahes aktiivne tegevus haarab meid endasse, jättes meile vähem võimalusi tegelemaks oma peas keerlevate (mure)mõtetega ning juurelda olnud või tulevaste sündmuste üle. Selle tulemusel saab meie aju puhata ja lõõgastuda. Lisaks tuleb mängides ikka ette olukordi ja kõnelusi, mis on koomilised ning põhjustavad tervistavaid naerupahvakaid.

Läbi mänguliste ja aktiivsete tegevuste õpime inimestena üksteist lähemalt tundma ning tajume üksteise erinevaid omadusi. Iseendagi kohta võime avastada uusi külgi, kasutades rohkem loovust ning olles avatum. Kokkuvõtvalt võib kõigel eelneval olla omakorda  positiivne mõju inimeste omavahelistele suhetele. Toetavad ja lähedased inimestevahelised suhted  jällegi mängivad olulist rolli meie elukvaliteedis.

Uute traditsioonidega õnnelikumaks

Piisab, kui igas seltskonnas oleks paar täiskasvanut, kelle initsiatiivil ollakse kokku tulles  aktiivsemad ja mängulisemad ning koos söömine taanduks koosviibimistel  üheks nauditavaks episoodiks. Sellisel viisil kujunevad kasvaval põlvkonnal sammhaaval tervislikumad ning inimestevahelist suhtlemist soodustavad käitumismustrid, mis pikemas perspektiivis annavad panuse suuremasse igapäevasesse rahulolu- ja õnnetundesse.

 

Kui lugedes tekkis soov veidi traditsioone murda, vaata Nutrilligendi blogist, kuidas harjumusi muuta.

Registreeru toitumisnõustamisele