Üks sagedasemaid põhjuseid, miks toitumisnõustaja juurde pöördutakse, on soov alandada kehakaalu ja jõuda hea vormini. See on läbiv teema nii meeste kui naiste puhul. Selleks, et tulemuste saavutamine läheks libedamalt ning need ka püsima jääksid, peaks esmalt tööd tegema oma alateadvuses töötavate negatiivsete programmidega.

Siinkohal toome välja esimesed sammud, et jõuda püsiva ideaalkaaluni.

1) Lõpeta dieedi pidamine

Dieet on ükskõik milline toitumissüsteem, mis kontrollib kus, mida ja kui palju sa sööd. Tõepoolest, mõningatel juhtudel on alguses toitumisjuhiseid vaja, et üldse tekiks õige tunnetus koguste või toiduvalikute osas, kuid nö jäigad ja ekstreemsed dieedid pikas perspektiivis enamusjuhtudel siiski ei toimi.

Tavapärane loogika ütleb, et kui ma tahan kaalust alla võtta, siis ma pean vähem sööma. Enamus ülekaalulisi inimesi on ideaalkaalu nimel valmis end selle nimel lausa krooniliselt näljutama ehk pikema aja jooksul tarbima võimalikult vähe energiat. Samas lõputult ei suuda end keegi näljutada, mistõttu tuleb sisse nö patupäevi, sünnipäevadel ülesöömisi, nädalavahetusel alkoholiga lõõgastumisi ning mingil hetkel lüüakse dieedile üldse käega. Kuna probleem ei saanud lahendatud, siis aja möödudes alustatakse ilmselt uuesti mõne teistsuguse dieediga, lootes seekord rohkem edu saavutada. Mis sa arvad, kas järgmine kord on tulemus parem? Suure tõenäosusega kordub ikka sama muster. Tänapäeval on toit niivõrd kergesti kättesaadav, mistõttu nõuab dieediga kaalu langetamine pidevat teadlikku pingutust vähem süüa. Nii nagu me ei suuda pikalt unele vastu seista, trumpab aju ka meie meeled mingil hetkel üle ning meelitab meid ühel või teisel moel sööma.

Albert Einstein on öelnud: “Rumal on see, kes teeb kogu aeg samu asju, aga ootab teistsuguseid tulemusi”. Kui see, mida sa praegu teed ei toimi, pead sa järelikult tegema midagi muud.

Me mõtleme, et söömine ja edu sõltub tahtejõust. Kuigi vaja ei ole mitte jõudu, vaid tahet. Söömist kontrollib aju ning muuta on vaja ajust tulevatele signaalidele reageerimist ehk käitumist. Seega, lõpeta dieeditamine ning hakka teadlikult jälgima MIKS sa üldse sööd?

2) Kas sinu söömist dikteerib nälg või isu?

Vähesed inimesed on teadlikud, mille ajendil neil kahvel või lusikas suhu rändab. Söömisel on kaks füsioloogilist põhjust- nälg ja isu. Nälg on füüsiline vajadus süüa, kui keha soovib kütust ehk energiat ja toitaineid. Nälga tajume nö tühjakõhu tundena, kõhukorinana, energiapuudusena jne. Isu jällegi on refleks, mis sõltub toidu välimusest, lõhnast, keskkonnast, emotsioonidest, harjumusest ja muust. Üldistavalt võime seda kutsuda emotsionaalseks söömiseks, mis on ka üks suurimaid ülekaalu põhjustajaid. Inimesed söövad, sest neil on igav, nad on kurvad, üksildased, väsinud või leidub mõni muu põhjus, millel ei ole mitte mingisugust seost füüsilise näljatundega. Tihtilugu saame vastavad programmid juba lapsepõlvest kaasa. Võid jälgida kasvõi lastele suunatud spordiüritusi. Auhinnakotist leiame paraku peaaegu alati jäätise, limonaadi või mõne muu (magusa) toidu. See sisendab aga alateadvusesse programmi, et kui olen tubli ja teen sporti, siis võin ennast premeerida “millegi heaga”. Ehk siis meisse sisendatakse juba varakult teadmine, et toiduga võime ennast premeerida. Või hoopis lohutada, kui oleme haiget saanud. Näiteid on palju.

Süües emotsioonide ajel ei tunne su keha rahuldust ega täiskõhutunnet, sest sööma hakates sa ju ei olnud näljanegi. Emotsioon on nagu keegi, kes koputab uksele. Tähtis teade koputab tugevalt, väga tähtis veelgi tugevamalt. Emotsioon jõuab sinuni nii või teisiti. Oluline on hoopis see, kuidas sa teatele reageerid. Sul on võimalus käituda ohvrina ning hakata toiduga emotsiooni maha matma või avada uks ja emotsionaalne teade ära kuulata. Niipea kui sa teate ära kuulad ja sellele vastavalt käitud, kaob emotsioon lihtsalt ära. Sa ei pea olema enam ohver. Enesetunnet ei aita muuta ükski toidukogus, olgu kui suur tahes.

Seega esimese asjana saad alustada iseenda tundmaõppimisega. Riputa külmikule küsimus: “kas ma tõesti olen näljane või ma tahan lihtsalt muuta oma enesetunnet, peletada igavust või avasin ma kapi ukse harjumusest?”. Enda tegevuse analüüsimiseks võid pidada ka isudepäevikut, kus kirjutad iga söögikorra juurde söömise põhjuse. Oli see nälg või isu ja millisest emotsioonist tingitud isu? Meil kõigil esineb erinevaid emotsioone, kuid nendega toime tulemiseks on hoopis paremad meetodid kui söömine. Muutusi saab tegema hakata aga alles siis, kui need emotsioonid ja käitumismustrid on kaardistatud.

3) Loo uued mõtte- ja tegutsemisharjumused

Paljud inimesed on korduvalt alustanud oma toitumise muutmist, kuid ei ole suutnud endale kindlaks jääda. Seejärel tekib süütunne, et mul ei olnud jälle piisavalt tahtejõudu ning ma ei saanud hakkama. Ülekaalulisus pole sinu süü vaid praeguse mõtlemise loomulik tulemus. Üksi dieet või tablett su mõtlemist ei muuda ning toitumisnõustaja või treener sinu kaalu ei alandada. Ideaalkaaluni jõudmiseks on vaja alateadvuses muuta oma suhtumist toidusse. Appi tuleb kujutlusvõime, mis on kordades võimsam kui tahtejõud. Mõtle näiteks restoranide peale. Miks nähakse nii palju vaeva, et kirjeldada toitu isuäratava sõnastusega? Meie otsused toiduvalikute osas tulevad ju läbi ettekujutlusvõime. Kui sa mõtled õunakoogile, siis sa tõenäoliselt näed seda oma silme ees, tunned selle lõhna, tajud koogi maitset oma keelel ning sülg hakkab suus jooksma.

Rända oma mõtteis kolm aastat elus edasi ning kujuta ette, et sa ei ole oma tervise või kehakaalu osas midagi ette võtnud ning kõik on samades rööbastes edasi kulgenud.

• Missugused on selle otsuse tagajärjed sinu tervisele?
• Missugused on selle tagajärjed sinu heaolutundele?
• Missugused on selle tagajärjed sinu suhetele?
• Kuidas sa ennast oma kehas tunned?

Sulle ei meeldi see pilt mida sa näed? Esita endale nüüd küsimus: mida ma seoses oma kehaga soovin? Kui sa oled nagu enamik inimesi, siis vastasid sa ilmselt midagi taolist: “ma tahan ülekilodest lahti saada” või “ma ei taha olla nii paks” või “ma tahan nendest päästerõngastest vabaneda”. Keskendudes oma mõtetes sellele, mida sa tegelikult ei taha, tekib abituse, lootusetuse või motivatsioonitu tunne. Kujuta hoopis elavalt ette seda, mida sa soovid. Näiteks: “mul on sale, sportlik ja terve keha” või “ma soovin kleidis vapustav välja näha”. Mida üksikasjalikum sa oled, seda paremini see toimib.

Võta endale nüüd paar minutit aega. Rända uuesti oma mõtetes kolm aastat edasi ja kujuta ette, et oled seekord saavutanud ja hoiad kerge vaevaga oma ideaalset vormi.

• Kui hästi sa ennast tunned?
• Kui palju sul on energiat?
• Mida sa teha suudad?
• Missuguseid riideid sa kannad?
• Millised on su suhted?
• Milline on see tunne, kui oled saanud palju aastaid elada oma ideaalkaalus?

Lõpetuseks pane kirja nii palju punkte kui suudad välja mõelda, miks see kõik sinu jaoks oluline on.

Elu loomine, mis sulle tõeliselt meeldib, on täielikult sinu enda kätes. Ainult sina saad võtta vastutuse oma valikute eest ja seada realistlikke eesmärke. Teel püsimise lihtsutamiseks on oluline tegeleda ka oma mõttemustritega. Selle asemel, et küsida “kui kiiresti see toimib?”, küsi hoopis “kui palju edusamme ma teen?” Alustada on alati õige aeg- pole vahet, kui vana või noor sa oled. Nii nagu Goethe on öelnud: “Oluline pole mitte see, kus me oleme, vaid see, mille poole me liigume.”

Sul on nüüd võimalus haarata ohjad enda kätte ning sooritada need kaks harjutust kodutööna. Järgmistes postitustes räägime juba täpsemalt, kuidas isude ja emotsionaalse söömisega toime tulla ning kuidas muuta harjumusi.

Söö selleks, et elada, mitte ära ela selleks, et süüa!

Kasutatud materjalid:

1. McKenna, P. Ma teen su saledaks. 2009

Autor: Siret Saarsalu