Sellise lausega tiris minu 4 aastane laps mind küpsiseriiuli poole, et sealt korvi Mesikäpa küpsiseid tõsta. Seepeale tuli mul lapsele selgitada, miks emme ei taha seda osta ning mis tähendab, et „küpsis paneb lapsed liikuma“.
Tegelikult on selle algatuse idee ju teha head – toetada liikumispuudega lapsi. Kuid vaatame asju teisest küljest. Me üritame (vähemalt peaksime) nii lastevanemate kui ühiskonnana toetada lastes tervisliku eluviisi kujunemist. Kuid oma käitumise ja reklaamidega saadame lastele täiesti vastupidise sõnumi.
Lapsed kui kõige mõjutatavam sihtgrupp
Kas olete kunagi täheldanud mõnel laste- ja pereüritusel käies, et lubasite oma lapsel tarbida tavapärasest rohkem lastepäraste tootepakenditega magusaid toite? Massiüritustel toidutööstuste poolt tellitud maskotid, tasuta kupongid ja muud soodustused kutsuvad tegema tarbetuid ning sageli ebatervislikke oste. Ikka selleks, et mõjutada meie ja meie laste tarbimiskäitumist. Isegi kui üritusel ei pakuta tasuta tooteid, siis millegipärast kiputakse kergemini andma järele lapse soovile osta sööke-jooke, mida muidu poe ostulistis ei näeks.
Tänapäeval on väga populaarseks saanud jooksuüritused, mille sponsoriteks on sageli erinevad ettevõtted oma toodetega. Rahvaspordiürituste laiem mõte on tegelikult ju hea – propageerida inimesi rohkem liikuma ning kujundada inimestes tervislikumat eluviisi. Kuid vastuolulisus tekib siin justnimelt taoliste ürituste auhindade osas. Millist sõnumit võiksid kanda näiteks Kalevi Mesikäpa lastejooks, Draakoni lastejooks, mille üheks sponsoriks on magusatööstus või mõni muu lastejooksu sari, mille toetajaks magusate karastusjookide ettevõte?
Lasteürituste magusad auhinnad
Ühelt poolt püüame me lapsevanemana juurutada lastes tervisliku toitumise ja eluviisi põhimõtteid, selgitades, miks ei ole hea juua limonaade ja mahlajooke või mis teeb liigne maiustamine meie hammaste ja kehaga. Samas kui teiselt poolt töötleb magusatööstus reklaamide ning ühiskond suhtumiste näol täpselt ristivastupidise sõnumiga – „Tarbi palju jaksad!“.
Meie poole pöördus üks lapsevanem pärast taolisest spordiüritusest osavõtmist. Tegemist on emaga, kes igapäevaselt oma lapsi kasvatades suunab neid tervislikult toituma, samal ajal soodustades aktiivset õuesmängimist ja trennidest osavõtmist, panustades laste aktiivsesse ja tervislikku eluviisi. Kuid osaledes lastega mistahes jooksu- või muul rahvaüritusel leiab iga kord lapse auhinnakotist pudeli limonaadi, kommid ja jäätise, tekitades temas hämmingut ning pahameelt.
Ühelt poolt on arusaadav, et taolised rahvaspordiüritused vajavad toetamiseks sponsoreid, kes panevad välja auhinnad, kuid nii sponsoreid kui auhindu saab teadlikult valida. Tegemist on lastele suunatud toiduturundusega, kus ettevõtted teevad kulutusi selleks, et sponsoreerida oma toodetega üritusi. Kuid milline on see sõnum, mis lastele saadetakse? Iga kord, kui midagi on läinud hästi, peaks seda premeerima magusate maiustuste või kiirtoidukoha külastusega?
Teeme ühe kiire arvutuse sellesama mureliku lapsevanema lapse näitel: Mari (nimi muudetud) on 6 aastane, kaalub 27 kg ja on 126 cm pikk. Tema keskmise aktiivsuse taseme puhul on soovituslik energiakogus päevas 1865 kcal. Jooksusarjal jooksis Mari 600 meetrit pisut alla 10 minuti. Sellega kulutas Mari keskmiselt 50 kcal, kuid tarbis koheselt peale jooksu 612 kcal ja 118 g puhast suhkrut (arvutatud 0,5 l limonaadi, 75 g jäätise ja 43 g šokolaadi põhjal), mis teeb 32% päevasest soovituslikust energiakogusest ja ületab päevast lubatud suhkukogust 68 g võrra!
Meedia ja ühiskonna mõju
Mari ema andis magusad auhinnad ära ning nägi kõrvalt, kuidas teinegi lapsevanem auhinnaks saadud limonaadipudeli prügikasti viskas. Kuid endiselt jääb küsimus, miks taolistel üritustel, mis peaksid propageerima „tervislikke käitumusmustreid“, jagatakse auhindadeks vaid kõrge energia- ja suhkrusisaldusega tooteid?
Paradoksaalne on selliste ürituste puhul, et ühest küljest soovitakse edendada täiskasvanute ja laste tervisekäitumist, aga teisest küljest tekitab sponsorite poolt jagatav magusakott (eriti lasteürituste korral) sageli ebaselguse, milliseid eesmärke üritus kaudselt teenib.
Lapsed on kahtlemata üks kõige kergemini mõjutatavam sihtgrupp. Seega tuleks olukorras, kus peaaegu 11% koolilastest on ülekaalulised ning ülekaalulisuse trend ainult tõuseb, vaadata kriitilisemalt otsa nendele sõnumitele, mida me läbi reklaami ja rahvaürituste edastame. Vähemtähtsaks ei saa pidada ka seda probleemi, et lapsed on toidu suhtes äärmiselt valivaks muutunud. Miks ei võiks olla laste spordiürituste auhinnakotis suhkrujoogi asemel tavaline vesi ning kas peab seal kotis olema alati mitu erinevat sorti maiustust? Otsigem siis sponsoriteks kasvõi tervisetoodete esindajad ja veel parem, hakakem nägema tervikpilti.
Taoliste maiustuste ja magustatud jookide tarbimine ei mõjuta mitte ainult laste kehakaalu ja meeleolukõikumisi vaid ka hammaste tervist. Võib pidada lausa vastuoluliseks, et samal ajal kui Haigekassa viib läbi „Laste hammaste tervise“ kampaaniat ja Tervise Arengu Instituut kutsub üles sööma rohkem puu- ja juurvilju, jagatakse lastele ja noortele mõeldud terviseüritustel kamaluga magusat.
Väga tõsiselt tuleks otsa vaadata lastele suunatud reklaamile ning mõelda, kas ja kuidas seda piirata ning suunata. Sest olen minagi lapsevanemana pidanud selgitama oma lastele, miks ma neile ei osta magusat mullinätsu, pulgakommi, krõpsu või ei luba juua Coca-Colat, kuigi seda telekast näidatakse ja soovitatakse ning tema sõber seda endale osta võib.
See on kindlasti teema millele mõelda! Tore oleks ju, kui erinevad ürituste ja kampaaniate korraldajad suudaksid omavahel koostööd teha ning tervikpilti näha.
Autorid: T.Taimur, M. Tõnismäe