Tänapäeva kiire ja stressirohke elutempo mõjutab nii lapsi kui täiskasvanuid. Eriti kiireks kipuvad minema hommikud, kui iga minut on arvel. Aja- ja harjumuse puudus on peamine põhjus, miks kiires hommikus jäetakse ära hommikusöögi nautimine ning parimal juhul on hommikusöögiks kiire juustu-singi võileib. Kuid miks on halb hommikusöögist loobuda?
Hommikusööki on õigustatult peetud kõige tähtsamaks toidukorraks päevas. See on justkui kellapendli käimalükkamine, et oleks jõudu ja vastupidavust päevale vastu minna ning tegus olla. Hommikul ärgates vajab meie organism energiat, et alustada päevaste toimingutega. Hommikusöögi ärajätmine sunnib organismi minema säästurežiimile, mis viib selleni, et järgmisel toidukorral süüakse rohkem, kui tegelikult vajalik. Selline ebaregulaarne toitumine paneb tugevalt kõikuma veresuhkrutaseme ning see omakorda suurendab näksimise vajadust ning magusaisu, tuues kaasa kaalutõusu.
Regulaarset hommikusöögi söömist (1) on seostatud kõrgema mikrotoitainete tarbimise ja parema toitumisharjumustega koolilaste seas. Heaks hommikusöögiks sobib hästi täisteraviljast hommikupuder seemnete või pähklitega, toitev smuuti või omlett köögiviljadega.
Erinevad uuringud on näidanud (2), et lapsed, kes ei söö hommikusööki, on sagedamini suurema kehamassiindeksiga või ülekaalulised. Lisaks mõjutab hommikusöögi söömata jätmine koolis keskendumisvõimet ja õppimistulemusi. Lapseeas omandatud toitumisharjumused kanduvad üle täiskasvanuikka, mõjutades oluliselt tervisekäitumise väljakujunemist ning tervislike eluviiside jälgimist täiskasvanuna.
Hommikusöögi, nagu ka üldiste toitumisharjumuste kujunemisel on oluline roll perekonnal. See, millised on vanemate harjumused ning kuidas on suunatud lapsi paremate valikute ja harjumusteni. Lisaks perekonnale mõjutab laste söömisharjumusi ühiskond. Nii võivad teismeliseikka jõudnud tüdrukud muutuda figuuritundlikumaks ning piirata kaalu hoidmise eesmärgil ka oma söögikordi.
2013.-2014. aasta rahvusvahelise koolilaste tervisekäitumise uuringust (2) selgub, et Eestis sõi hommikusööki 70% 11-aastaseid tüdrukuid ning sama palju poisse. Võrreldes seda aga 15 aastaste lastega, oli hommikuste sööjate arv vähenenud oluliselt just teismeealiste tüdrukute seas – hommikusööki sõid 58% tüdrukutest ning 66% poistest. See tähendab, et umbes 40 % Eesti 15aastastest lastest ei söö hommikul. Hommikusöögi söömise harjumust on uuritud ka seoses sotsiaalsete aspektidega ning leitud, et hommikusöögi puudumine on sagedasem halvema sotsiaal-majandusliku seisuga perekondades, aga ka üksikvanemaga elavatel lastel. Samuti leiti, et need lapsed, kes keeldusid sagedamini hommikusöökidest, olid sagedasemad alkoholi ja tubakatoodete kasutajad, mis näitab üldisemalt laste terviseteadlikku suhtumist ja hoiakuid.
Sarnaselt hommikusöökide regulaarsusele on väikelaste ja kooliealiste laste jaoks oluline koos perega õhtusöögi söömine. Lisaks sellele, et läbi perekondlike õhtusöökide on võimalik lastevanematel olla eeskujuks ja kujundada lastes tervislikumaid valikuid, on see oluline ka psühhosotsiaalse arengu toetajana ning regulaarse söömisharjumuse kujundajana. Ka õhtusöökide söömissageduses on näha selget seost vanusel – kui ühist õhtusööki sõid 2013.-2014. aastal 45% nii 11 aastastest poistest kui tüdrukutest, siis 15 aastaste seas oli see määr oluliselt madalam- vaid 23% poistest ning 21% tüdrukutest sõid koos perega õhtusööki.
Hommikusöök on oluline!
Mitmekülgne hommikusöök annab meile päevaks energia ning aitab kaasa paremale keskendumisele ja vähendab ebatervislikku näksimist kuna kõht on täis. Hommikusöögis olgu kindlasti olemas nii süsivesikud (eelistatavalt täisterast), valgud kui rasvad. Nii püsib täiskõhutunne pikemalt ning ka toitainete vajadus saab paremini kaetud. Süües hommikul vaid kiiresti imenduvaid süsivesikuid, nagu näiteks kiirpudrud või magusad hommikuhelbed, on kõht peagi tühi ning taas isu millegi näksimise järele, lisaks kimbutamas loidus ning väsimus.
Regulaarsed toidukorrad ja vahepalad aitavad hoida tasakaalus veresuhkrutaseme, suurendades energiataset ning vähendades näksimise ja ülesöömise ohtu. Seega selleks, et anda oma lastele kaasa tervislikud harjumused, tuleks leida aega ühisteks hommiku- ja õhtusöökideks. Lapsepõlves on kõige suurem mõju sellele, milliseks kujuneb meie tervisekäitumine nooruki või täiskasvanueas, perekonnal. Loomulikult mõjutab vanemaks saades laste tarbimisharjumusi sotsiaalne keskkond sõprade ja tuttavate ning ühiskonna hoiakute näol, kuid juba väiksena viltu laotud vundamendile on raskem tugevat maja ehitada. See tähendab, et väljakujunenud harjumusi on tulevikus muuta väga raske.
Kiiretesse hommikusse sobivad hästi imemaitsev ja lihtne chia seemne puding, pähkline smuuti kaerahelvestega, omlett köögiviljadega ning mahlane Bircheri müsli.
Kasutatud materjalid:
1. Barton BA, Eldridge AL, Thompson D et al. The relationship of breakfast and cereal consumption to nutrient intake and body mass index: the National Heart, Lung, and Blood Institute Growth and Health Study. J Am Diet Assoc. 2005, 105.
2. Inchley J, Currie D, Young T et al. Growing up unequal. HBSC 2016 study (2013/2014 survey) Health Policy for Children and Adolescents, No. 7, 2016.
Autor: T.Taimur