Inimese tervist mõjutab otseselt või kaudselt kõik meid igapäevaselt ümbritsev –nii keskkonnategurid kui ka kõik see, millega igapäevaselt kokku puutume – puhastusvahendid, kemikaalid, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, mööbel, kosmeetika, ravimid, toidunõud ning loomulikult ka söödava toidu kvaliteet (kasvatamine, tootmine, pakendamine, töötlemine jne).
Paljud kemikaalid või lisaained, mida plastikpakendite tootmisel kasutatakse, on inimestele teatud kogustes toksilised või organismi toimemehhanisme (nt hormonaalsüsteemi) kahjustavad. Ühekordne või lühiajaline kokkupuude taoliste toksiinidega ei pruugi inimese organismile ülemäära kahjustav olla. Arvestades aga, kui paljude erinevate organismi kahjustavate ainetega (ftalaadid, parabeenid, bisfenool A jne) me igapäevaselt kokku puutume, siis on nende koosmõju juba täiesti arvestatav. Seega tasuks igapäevastes tarbimisvalikutes pöörata tähelepanu sellele, kuidas vältida võimalikke kahjulikke aineid ning ühendeid sisaldavaid tooteid, et vähendada koormust organismile.
Kõik on plastikusse pakendatud!
Palju räägitakse plastmassi kasutamise kahjulikkusest ning siit ja sealt jääb ehk kõrvagi, et midagi ja kusagil on tervisele justkui potentsiaalselt kahjulik aga kuivõrd me sellesse tarbijana süveneme? Võtame näiteks oma söömis- või ostuharjumused.
Enamus toidust pakendatakse tänapäeval plastikpakenditesse. Olgu see siis marketist töö juurde lõunaks ostetud soe söök või valmis salat salatiletist, pudelivesi või limonaad. Kodus kiiresti toitu soojendades või sulatades on mikrolaineahi esmane valik. Kui tihti me tegelikult mõtleme taolistes valikutes nende valikute ohutusele?
Igat plastikpakendit tuleb käsitleda erinevalt!
Kuigi kemikaalide sisaldus plastikpakendites võib olla hoolikalt kontrollitud, võivad osad kemikaalid mõjutada östrogeenide tootmist ja tasakaalu. Sellised ained võivad plastikust leostudes juba väga väikeses konsentratsioonis avaldada kas üksinda või koostoimes teiste ainetega organismile kahjulikku mõju. Ainete leostumist plastikust kiirendab nt ultraviolettkiirgus (UV) (päikese toimel), mikolaineahju kiirgus, keetmine ning nõudepesumasinas pesemine.
Seega tuleks plastikpakendite kasutamist nimetatud olukordades kindlasti vältida, Kogutud andmed viitavad sellele, et peaaegu kõigist kaubanduses kasutuses olevatest plastiktoodetest leostub tuvastatavas koguses östrogeenseid aineid kui tooted puutuvad kokku UV kiirguse, mikrolaineahjus kasutamise või kuuma veega. Ka päikese kätte jäetud plastikpudelist suureneb östgrogeensete ainete leostumine, mistõttu tuleks väga tõsiselt mõelda plastikust joogipudelite ohutusele, eriti laste puhul! Seega ära jäta plastikpudeleid päikese kätte (nt autos või aknalaual)!
Kuidas teha plastikutel vahet?
Plastiknõude ja toodete tähistamiseks kasutatakse taaskasutuskoodi (kolmnurga sisse on kirjutatud number), mis näitab ära kasutatava plastiku keemilise koostise.
Hoiduda tuleks plastikpakenditest, millele on märgitud numbrid 3, 6 ja 7. Teadaolevalt neutraalsed (või suhteliselt neutraalsed) on plastikud mägistusega 1, 2, 4 ja 5.
Hormoonsüsteemi tasakaalu kahjustavatest ainetest levinumad on ftalaadid (DBP, DEHP ja BBP) ja bisfenool A (BPA), mida kasutatakse samuti plastiktpakendites. Kuna ftalaadid ei ole plastidega kuigi tihedalt seotud, võivad nad toote elutsükli jooksul kergesti keskkonda eralduda. Ftalaate on võimalik vältida, kui valida taastöödeldavatest plastidest tooted, mille kood on 2, 4 või 5 (märgitud tavaliselt pakendi põhjale). Samuti tasub olla ettevaatlik toodetega, kus on lühendid DBP, DEP, DMP, DEPH ja BBP . Et tuvastada plastiktoodetes võimalikku bisfenool A sisaldust, tuleb jälgida pakendite märgistust – bisfenool A-d leiab sagedamini toodetest, mille taastootmiskood on 7.
Millised on alternatiivid?
Ettevaatus-printsiibist lähtuvalt võiks vähendada üleüldist plastikpakendite kasutamist, eriti mis puudutab toidu säilitamist, käitlemist ja tarbimist ning asendada need nt klaas- ja roostevabast terasest nõude ning koduses majapidamises keraamikaga. Vältida tuleks ka konservpakendeid ning eelistada konserveeritud tooteid, mis on klaasnõudes (nt konservherned jms). Eriti tähelepanelik tasuks olla plastikust toodete kuumutamisel (kuuma toidu/joogiga kokkupuutel või mikrolaineahjus soojendamisel), kuna ka siis toimub plastiktoodetest kahjulike ühendite eraldumine.
Alternatiivina tavalistele plastikust joogipudelitele võib leida BPA vabasid joogipudeleid, mis on korduvkasutatavad. Selliseid tooteid tuleb turule üha enam, näiteks võib välja tuua EQUA ning KOR Water Eesti BPA vabad joogipudelid. Ka salatikarpide osas on leida BPA vabasid alternatiive – nt Sistema tootevalikus (müüakse nt Kaubamajas)
Abi on käe ulatuses!
Eelnev on vaid üks kitsas käsitlus sellest, mismoodi keskkond ja meie tarbimisharjumused organismi mõjutavad. Koormates oma keha kõikvõimalike väliste saasteainete ning võibolla ka ebatervislike toitumisharjumustega, tuleks aidata kehal ka puhastuda. Selleks tuleb organismile anda piisavalt antioksüdante, vitamiine, värsket ja töötlemata toitu ning piisavalt vedelikku. Seda kõike saab õppida tegema „Süües terveks ja säravaks!“ koolitussarjas, mille käigus saadakse teadmisi ning kokatakse vastavalt teemale erinevaid organismi toetavaid ja energiat andvaid toite. Tule tee oma kehale väärtuslik kingitus ning astu kevadele vastu reipama ja energilisemana! Rohkem infot leiad siit.
KASUTATUD KIRJANDUS:
1. Chun Z. Yang, S.I.Yaniger., V. Craig Jordan, Daniel J. Klein, George D. Bittner. Most Plastic Products Release Estrogenic Chemicals: A Potential Health Problem that Can Be Solved. 2011: Environmental Health Perspectives.
2. Dvorsky, G. How To Recognize the Plastics That Are Hazardous To Your Health. 2013; Available from: http://io9.com/how-to-recognize-the-plastics-that-are-hazardous-to-you-461587850.
3. Gudienė, G. Miljon põhjust, miks teada ohtlike ainete kohta, Balti Keskkonnafoorum Leedu, 2011.