Ramen supp on Jaapani köögi nö hiinapärane nuudlisupp. Klassikaline ramen supp koosneb sealiha- või kanaleemest, peenetest nisunuudlitest, köögiviljadest ning valgust, mis on tüüpiliselt kas sealiha viil või keedetud muna. Maitsestamiseks kasutatakse misot või sojakastet. Supi tahkeid osi süüakse pulkadega, hoides kaussi suu lähedal, puljong juuakse hiljem peale.
Ramen supi päritolu
Erinevaid ramen supi retsepte on tohutult. Peaaegu igal regioonil Jaapanis on oma tüüpiline retsept ja „nuudlisupi kohvikud“ on Jaapanis levinud ning populaarsed.
Legendi järgi tõi või pigem lõi ramen supi 1660ndatel Hiinast põgenenud õpetlane Zhu Shunsui. Ta oli Mingi dünastia ja hiljem Edo (ehk Tokugawa perioodi) Jaapani säravaim konfutsianismi esindaja ning valitseja nõuandja. Tõenäolisemaks peetakse, et ramen supp levis Hiinast Jaapanisse immigrantidega alles 2 sajandit hiljem (19. saj. lõpus või 20. saj. algul).
Hiinlaste liha-nuudlisupi ajalugu ulatub lausa 4 tuhande aasta taha, kuid ramen supp on maailma vallutanud hoopis jaapanlaste abiga, kes tegid roast oma versiooni: nad muutsid supi maitsenüansse mitmekesisemaks ning hakkasid supile lisama misot ja sojakastet.
Kõige pealt Jaapan, siis maailm
Ramen supp sai vaesemate jaapani linlaste igapäeva toiduks juba 20 sajandi algul. II maailmasõja järgne kehv riisi saak 1945. aastal tõi Jaapanisse toidunappuse. USA reageeris sellele nisujahu abiga. Ameeriklased propageerisid väga nisu ning loomse valgu kasulikkust, mis võimaldas ramen supil üha rohkem kanda kinnitada ning jõuda ka paremal järjel inimeste menüüsse. 1958. aastal tõi taivani-jaapani ärimees Momofuku Ando turule tänapäeval tuttava „tudengi roa“ – tööstuslikult toodetud kiirnuudlid maitseaine pakiga. Mugav lahendus levis kiirelt üle maailma ning seda on peetud Jaapani 20. sajandi suurimaks leiutiseks.
Kiirnuudlid pole Ramen supp
Rameni nime all maitseaine pakiga kiirnuudlid pole siiski kindlasti võrreldav tõelise ramen supiga. Kontidest keedetud puljongil on mitmeid kasulikke omadusi. Näiteks saab sealt valku, mis turgutab kogu keha ning kollageeni, mida on vaja naha elastsuse hoidmiseks ning tugevamate küünte ja juuste jaoks. Supile lisatavad köögiviljad annavad vajalikke kiud- ja mineraalaineid ning vitamiine. Muna, mida tihti garneeringuna kasutatakse, on samuti hea valguallikas ning (muna kollane) sisaldab näiteks ka kasulikke rasvhappeid.
Misopasta
Supi maitsestamiseks kasutatav miso ehk misopasta on teatud ringkondades välja teeninud supertoidu tiitli. Miso on valgurikas sojaubadest tehtud pasta, mida on Jaapani köögis väga laialt kasutatud aastasadu. Lisaks sisaldab miso E-, K- ja erinevad B-vitamiine (sh foolhapet). Misos on ka mineraalaineid, näiteks vaske, mangaani, tsinki, fosforit, rauda. Misopastasid on erinevaid. Varieeruvad aroom, maitse, tekstuur ja värv, kuid valmistamise protsess on sarnane: keedetud sojaubadele lisatakse nisu, odratangu või riisi ning saadud segu kääritatakse. Kääritamine lisab miso-pastale mitmesuguseid kasulikke probiootilisi baktereid, mikroorganisme ja ensüüme, mis soodustavad seedimist.
Ehk on just see supp pannud aluse traditsioonile pakkuda tõbistele tervistavat kana-nuudlisuppi?
Et kevadväsimus ei kimbutaks, otsi retseptipangast üles värske ja toitev Ramen supp.