Üsna tihti kuuleme lugusid, kuidas enesega on tehtud imelisi muutusi ja keha on kaotanud märkimisväärse osa oma üleliigsest kaalust. Kahjuks sagedamini veel kuuleme aga lugusid, kuidas kaotatud ülekilod on taas üles leitud ja tulemused ei ole jäänud püsima. Kuidas on sellega seotud aga harjumuspärased käitumismustrid ja sissejuurdnud harjumused?

Eelmises postituses oligi juttu esimestest sammudest ideaalkaaluni selliselt, et tulemused ka reaalselt säiliksid ning oleksid elukestvad. Selleks tuleks ennekõike tööd teha oma alateadvuses töötavate negatiivsete mõttemustritega, keskendudes sellele, mida sa soovid, mitte sellele, mida sa ei soovi. Peaks õppima jälgima iseennast ja tuvastama põhjused, milliste mõjutustega on sinu söömisharjumused.

Siinkohal on väga hea jätkata mõttelõnga harjumuste muutmise valguses. Kas arvad, et enamus meie igapäevastest valikutest on kaalutletud ja läbimõeldud otsused? Raamatu “Harjumuse jõud” autor Charles Duhigg väidab, et kogu meie elu on harjumuste kogum. See, mida me hommikul ärgates kõige esimesena teeme, mida sööme lõunasöögiks, mis moodi veedame vaba aega või hoopis kuidas käitume stressiolukorras, on suurel määral harjumustest määratud. Miks on nii, et isegi kui tahaksin käituda ühtmoodi, toimin ikka vanaviisi?

Aju anatoomia

Püüdes leida loogilist seletust harjumuse olemusele ja kujunemisele, tuleb vaadata lähemalt aju anatoomiat. Nimelt reguleerivad harjumuste omandamist suuraju poolkerade põhimikul olevad basaaltuumad. Need piirkonnad töötavad just rutiinse ja  tuttavliku tegevuse ajal ja seal  säilib kauaaegsete harjumuste närviühenduste võrk. Basaaltuumad võivad mistahes rutiinse tegevuse puhul väga edukalt funktsioneerida ka ilma teadliku mõtlemiseta. Kuna need piirkonnad nõuavad oma tegevuseks küllaltki vähe energiat, kanduvadki tuttavlikud harjumuspärased tegevused just sinna.  

Pärast esimest kordamist tekkiv muutus ei ole peaaju struktuuridele piisav, et põhjustada käitumuslikku harjumust. Kui tegevust korratakse regulaarselt, muutub käitumine tõhusamaks ja saavutab ajus püsiva seose. Uue informatsiooni ja uute tegevuste salvestamine ja mäletamine nõuab ajult aga lisaenergiat ning just sellepärast ongi uue mustri sissekodeerimine keerulisem, tülikam ja energiakulukam. Vanal rajal püsimine on ajule ja organismile tervikuna lihtsam ning mugavam.

Harjumuse olemus

Tülikad harjumused on aga võimalik lihtsalt lahti harutada kasutades just seda allolevat joonist.

Harjumuse käivitajaks on päästik ehk vihje, mis annab ajule märku automaatsele režiimile lülitumiseks. See võib olla nii  visuaalne käivitaja, kindel paik, kellaaeg, emotsioon aga ka teatud inimkooslus või seltskond. Siinkohal on hea meenutada meie eelmist artiklit, kus soovitasime iseendale esitada küsimuse “miks ma üldse söön- on see nälg või isu? “. Näiteks kui oled kimpus magusaga liialdamisega, siis päästikuks võib olla kommide juhuslik nägemine lauasahtlis. Aga ka igahommikune koosolek, kus töötajaid kostitatakse kohvi ning ikka ja jälle magusate näksidega. Tsükli keskele jääb tegevus ise, mis annab harjumusele olemuse ja lõppu asetub preemia, mis aitab ajul selgusele jõuda, kas käesolevat tsüklit üldse tasub tuleviku tarvis meeles pidada.

Esimese ülesandena pane kirja harjumuse tsükli joonise abil oma harjumus, mida tahad muuta või millest lahti saada.

Võtame näiteks ühe levinud harjumuse arvuti taga töötamise ajal meelevaldselt maiustada šokolaadi ja kommidega. Mis on seda rutiinset tegevust käivitav päästik? Kas tõesti tühi kõht? Madal veresuhkrutase? Puhkuse ja pausi vajadus? Mis on aga preemia? Kas maiustus ise? Tähelepanu kõrvalejuhtimine töötegemisest? Energiadoos?

Seejärel asu katsetama. Proovi süüa maiustuste asemel hoopis midagi muud- kas 15 minuti pärast on ikka iha maiuse järele? Või teha hoopis paus ja üldse mitte midagi süüa. Kas käsi tahab endiselt maiuse järele haarata? Siinkohal oleks kaval pärast igat katsetust panna kirja ka peas valdavad tunded ja mõtted, et hiljem objektiivse pilguga anda enesele tagasisidet.  Tuvastades, mis on päästik ja mis on preemia, on sul võimalik see tegevus asendada muuga.

Teise ülesandena vaata end ümbritsevat keskonda, millised halbu harjumusi vallandavad päästikud on su ümber?

Hinda kriitiliselt, kas keskkond, milles viibid suurema osa oma ajast,  üldse toetab soovitud muutumisprotsessi? Rahvatarkus ütleb, et mis silmist see südamest, ja harjumuste muutmise kontekstis on see lausa võluvõti.

Kui jätkame eelnimetatud magusanäitega, siis äärmiselt lihtne sekkumine on asendada laual  olev maiustuste kauss tervislikuma toiduga.  Vähemtervislik tuleks ära peita või vähemalt viia enesest võimalikult kaugele, et sellele järele minemine oleks sulle tülikas. Ahvatlused ei tohi kunagi olla käehaarde raadiuses- 20 korda sa suudad sellest mööda minna, kuid suure tõenäosusega 21. korral sa murdud. Koduses keskkonnas on ahvatluste kappi peitmine muidugi hea illusioon, sest me ju teame, kuhu me nad peitsime. Seega ei maksa seda ebavajalikku kraami poest üldse koju ostagi!

Kolmanda ülesandena hinda objektiivselt lähedaste ja sind ümbritsevate inimeste suhtumist ja tuge sinu muutumisprotsessi.

Kas pereliikmed on toetavad või muutust takistavad? Minu nõustamiskabinetti on jõudnud mitmed pereemad, kes sooviksid toitumist muuta ja seeläbi mõjutada oma kehakoostist ning saavutada parem välimus. Ülejäänud pereliikmed aga ei aktsepteeri uusi toite ja söömisharjumusi, mida emal muutumiseks oleks tarvis juurutada.  Esialgu küll üritatakse valmistada enesele muutust toetavat toitu ja teistele pereliikmetele harjumuspärast menüüd, kuid mitmete pereemade kogemus ütleb, et see ei ole jätkusuutlik. Pole ei aega ega energiat köögis muudkui vaaritada ja kõigile meele järele olla. Üsna varsti lüüakse käega ja jäädakse vanade söömisharjumuste juurde.

Siinkohal ei olegi ilmselt lihtsat ja kergesti teostatavat lahendust, kuid abiks on kindlasti oma mõtete ja tunnete jagamine läbi minasõnumite. Mitte keegi ei saa vastu vaielda sinu tunnetele ja mõtetele, kui need on edastatud positiivses ja teisi mittesüüdistavas kõnelaadis. Kui see muutusesoov on sinus tõesti tugev, suudad seda kindlasti ka teistele edasi anda nii, et ühiselt leitakse lahendus, mis rahuldab kõiki osapooli.

Need kolm eelnimetatud ülesannet on väga olulised sammud, et saaksid astuda järgmiseid. Juba järgmises postituses vaatame, kuidas peaks eesmärke püstitama ja millises tegevuste järjekorras neid asuma realiseerima. Pakume lahendusi, kuidas aju suudaks uue informatsiooni ja uute käsklustega edukalt toime tulla nii, et muutus oleks reaalne ja teostatav.

Kasutatud materjalid:

1. Wansink.Arutu söömine.2010

2. Duhhigg. Harjumuse jõud.2013

Autor: Kärt Jalajas