Kuidas kujunevad laste söömisharjumused?

Laste söömiskäitumise kujunemisel on esmaseks eeskujuks ja mõjutajaks loomulikult vanemad ehk teie ise. Järgnevalt toome välja mõningad punktid, kuidas laste söömisharjumuste kujunemist õiges suunas juhtida.

Ema mõjutus on suurim

Kas teadsid, et lapse maitse-eelistused kujunevad välja juba emaüsas? Seega on rasedusaegsel toiduvalikul oma roll selles, milliseid toite sinu lapsed hiljem süüa armastavad. Ürita süüa võimalikult vaheldusrikkalt, et kasvav loode saaks tutvuda paljude erinevate maitsetega. Kas oled vahel mõelnud selle peale, et kui sa ei teaks, mis maitsega mõni rämpstoit on, siis ei oskaks sa seda ehk tahtagi? Hilisemas elus mõjutavad laste toidueelistusi ka isade söömisharjumused, kuna üldjuhul on klassikalises peremudelis nemad perekonna juhid. Seega naised, kandke hoolt ka oma meeste toitumise eest!

Maitse-eelistused ja toitumine kujuneb terveks eluks

Lapsepõlves omandatud maitse-eelistused kanduvad üle terveks eluks. Mida oleme harjunud lapsena sööma, seda armastame ka täiskasvanuna. Võibolla oled isegi märganud, et aegajalt tekib isu just täpselt sellesama sünnipäevasalati järele, mida ema kunagi tegi. Varakult kujunenud tervislik eluviis ja toitumisharjumused aitavad vähendada diabeedi, ülekaalulisuse jt kroonilistele haiguste tekkeriski. Seega pööra juba varakult oma laste toitumisele ja toidueelistustele tähelepanu.

Paku õigel ajal ülejäänud perega sama toitu ja lõpeta cateringi mängimine

Aastane laps võib süüa sama toitu, mida ülejäänud pere. Lapsed õpivad söögilauas ja mida varem nad sinnani jõuavad, seda parem. Toitu valivate laste puhul on oluline aspekt võrdsus. Niipea, kui teie laps saab sööma hakata samu toite, mis teiegi, siis milleks teda erikohelda? Kõik pereliikmed peaksid sööma ühesuguseid asju. Kui lapsele ei meeldi, mida söögiks pakutakse, siis ei tohiks kohe minna spetsiaalselt talle uut toitu valmistama. See muudab nende valivust veelgi suuremaks. Nende keeles tähendab see järgnevat: ma ei eeldagi, et sa õpid oma toitu sööma. Sa tahad, et teie laps kasvaks üles toitu austades, kuid ta valib alati lihtsama tee, kui seda pakutakse.

Võta arvesse lapse toidueelistusi

Lapsed tunnevad hirmu täiesti võõra toidu ees. Kui tahad, et nad menüüd ei dikteeriks, siis vaata, et taldrikul oleks ka midagi tema jaoks tuttavat. Dipid ja kastmed aitavad uut toitu aksepteerida. Täiskasvanutele võib paljas toit ilma kastme ja rasvata meeldida, aga lapsele ei pruugi. Lapsed eelistavad energiarikkaid toite, seega erinevate kastmete lisamine võib olla abiks.

Väldi tervisliku toidu söömise ülekiitmist

Köögi- ja puuviljade tervislikkuse rõhutamisega ei tohiks üle paisutada. See vöib avaldada negatiivset mõju nende motivatsioonile. Kui kiitmine mingil hetkel lõpeb, siis ka nende motivatsioon seda toiduainet süüa lõpeb. Seega kui tahad, et sinu laps sööks tervislikku brokolit, porgandit, siis lihtsalt näidake abikaasaga eeskuju. Sööge seda ka ise ning võtke seda kui toidu loomulikku osa. Te sööte köögi- ja puuviljasid, sest need maitsevad teile. Eesmärgiks peaks olema mitte köögiviljade söömine, vaid et laps armastab köögivilju. Muudke köögiviljad atraktiivseks ja kättesaadavaks. Milliselt müügimehelt sina armastad osta? Sellelt kes iga päev pressib ja närvidele käib, või sellelt, kes tagaplaanil ise oma toodet imetleb ja naudib?

Toidu oluliseim aspekt on maitse

Ühisel söömisel rääkige hoopis toidu maitsetest, värvist või tekstuurist, mitte sellest kas see on tervislik või mitte. Selline teguviis paneb last toidust teisiti mõtlema. Rääkides näiteks toiduainete maitsetest, tunnevad lapsed ise, et jah, see köögi- ja puuvili on mahlane ja hea. Söömine on loomulik ja vajalik protsess selleks, et elada ning nautida erinevaid maitsekooslusi, mitte selleks, et süüa kas tervislikult või mitte tervislikult.

Ära toida käsu peale vaid hoia kinni regulaarsetest toiduaegadest

Beebide puhul on see mõistlik, aga mitte mudilastega. Lapsed hakkavad seda tihtipeale ära kasutama. Nad on näljased just siis, kui poes on küpsisepakki vaja saada. See rikub söömiskäitumise päris söögi ajal.

Toit ei ole auhind!

Ära sunni last sööma brokolit selleks, et saada magustoitu. Kui sa tahad, et su laps ka täiskasvanuna hea meelega brokolit sööks ja et tal eluterved söömisharjumused kujuneksid, siis toit peab olema täiesti neutraalne teema. Toiduga ei premeerita, karistata ega meelitata. Samuti ära pühitse magustoitu. Loogiline, et me kõik tahame saada seda, mis on eriline ja tagatipuks ka keelatud. Nagu ütleb vanasõnagi- keelatud vili on magus. Seetõttu tuleks ka magustoitu kui loomulikku toidu osa võtta, mida aegajalt põhitoidule lisaks pakutakse.

Ära sildista oma last valivaks või pirtsakaks sööjaks

Väldi sellist olukorda: laps tõstab poest korvi vaarikakarbi. Ema: “Miks sa neid tahad? Sa ju MITTE KUNAGI ei söö vaarikaid, kui ma neid ostan!”. Sedasi võid tulemuse hoopis nullida. See on just moodus, kuidas laps õpib sööma uusi toiduaineid. Ta on vaarikaid mitmeid kordi näinud, ta on huvi näidanud, kuid mitte kunagi proovinud. Mingi hetk hammustab tüki, aga ikkagi ei meeldi. Siis proovib uuesti jne. Sellel hetkel oli lapsel endal tekkinud huvi vaarikaid osta. Ema ütles, et laps ei söö vaarikaid. Aga see polnud tõsi. Laps oli uue toiduainega harjumise protsessis.

Olge oma laste eeskujud ja iidolid

Kui teie vanematena toitute täisväärtuslikult, siis on ka teie tervis, füüsis ja peresuhted suurema tõenäosusega heas korras. Seda märkavad alateadlikult ka teie lapsed. Seega aksepteerivad nad ka teie suunamisi ja teguviise enam ning väljapool kodu nähtud ebasoodsad käitumismustrid ei suuda teie lapsi nii palju mõjutada.

Seega sööge täisväärtuslikult nii enda kui ka oma laste hea tervise ja heade suhete nimel!

Teiste lastevanemate kogemusi ja hästitoimivaid nippe mudilaste söömisharjumuste suunamiseks leiab Facebooki grupist “Lapsed sööma“. Tule jaga ka sina oma kogemusi!

 

KASUTATUD KIRJANDUS:

1. Abrams, K.M., C. Evans, and B.R. Duff, Ignorance is bliss. How parents of preschool children make sense of front-of-package visuals and claims on food. Appetite, 2015. 87c: p. 20-29.

2. Ashman, A.M., et al., Maternal diet during early childhood, but not pregnancy, predicts diet quality and fruit and vegetable acceptance in offspring. Matern Child Nutr, 2014.

3. Bergmeier, H., H. Skouteris, and M. Hetherington, Systematic research review of observational approaches used to evaluate mother-child mealtime interactions during preschool years. Am J Clin Nutr, 2015. 101(1): p. 7-15.

4. Bova, A. and F. Arcidiacono, “You must eat the salad because it is nutritious”. Argumentative strategies adopted by parents and children in food-related discussions at mealtimes. Appetite, 2014. 73: p. 81-94.

5. Cullen, K.W., et al., Social-environmental influences on children’s diets: results from focus groups with African-, Euro- and Mexican-American children and their parents. Health Educ Res, 2000. 15(5): p. 581-90.

6. de Campora, G., et al., The impact of maternal overweight and emotion regulation on early eating behaviors. Eat Behav, 2014. 15(3): p. 403-9.

7. Elford, L. and A. Brown, Exploring child-feeding style in childcare settings: how might nursery practitioners affect child eating style and weight? Eat Behav, 2014. 15(2): p. 314-7.

8. Gibson, E.L., J. Wardle, and C.J. Watts, Fruit and vegetable consumption, nutritional knowledge and beliefs in mothers and children. Appetite, 1998. 31(2): p. 205-28.

9. Khandpur, N., et al., Fathers’ child feeding practices: a review of the evidence. Appetite, 2014. 78: p. 110-21.

10. Kostecka, M., Eating habits of preschool children and the risk of obesity, insulin resistance and metabolic syndrome in adults. Pak J Med Sci, 2014. 30(6): p. 1299-303.

11. Lindsay, A.C., et al., The role of parents in preventing childhood obesity. Future Child, 2006. 16(1): p. 169-86.

12. Park, S., et al., Environmental influences on youth eating habits: insights from parents and teachers in South Korea. Ecol Food Nutr, 2014. 53(4): p. 347-62.

13. Pearson, N., S.J. Biddle, and T. Gorely, Family correlates of fruit and vegetable consumption in children and adolescents: a systematic review. Public Health Nutr, 2009. 12(2): p. 267-83.

14. Reznar, M.M., et al., An interactive parents’ guide for feeding preschool-aged children: pilot studies for improvement. J Acad Nutr Diet, 2014. 114(5): p. 788-95.

15. Saldiva, S.R., et al., The consumption of unhealthy foods by Brazilian children is influenced by their mother’s educational level. Nutr J, 2014. 13: p. 33.

16. Thomas, S.L., et al., “Don’t eat that, you’ll get fat!” Exploring how parents and children conceptualise and frame messages about the causes and consequences of obesity. Soc Sci Med, 2014. 119: p. 114-22.

17. Wadhera, D., et al., Perceived recollection of frequent exposure to foods in childhood is associated with adulthood liking. Appetite, 2015. 89c: p. 22-32.

 

Autorid: E.Liivo ja S.Saarsalu

Registreeru toitumisnõustamisele